Esmakordselt aastal 2007 oktoobris avatud Nõo Noortekeskus on tänaseks saanud sealsete noorte meelispaigaks. 2008. aastal uuesti avatud keskus on värske ning avar ning täis oi kui aktiivseid noori!

On külm ja tuisune

ilm kui Nõo bussipeatuses maha lähen ning noortekeskust otsima hakkan. Paraku pole aga orienteerumisvõime seekord minu poolel ning küsin poe juures ühelt vanemalt naiselt teed. Tartus oleksin sellises olukorras suure tõenäosusega küsiva pilgu osaliseks saanud, Nõos aga teab vist küll igaüks, kus “noortekas” täpsemalt asub. Samal ajal aga tulevad minu juurde kolm noormeest, kes ütlevad, et nemad on samuti noortekeskuse poole teel. Nendega koos tee jalge alla võtangi.

Teel keskuse poole uurin, millega noored poisid ka tegelevad. Minu üllatuseks teavad noored isegi Halley noorteklubist. Juttu ajades jõuamegi viimaks kohale. Vallamaja keldrikorrusel olevas noortekeskuses käib kisa ja kära. Saabun koos poistega, keda teab ja tunneb vist küll iga noor keskuses. Oma poekotid laotatakse laiali ja tuleb välja, et toimuma hakkab kollektiivne pitsaküpsetamine. “Poisid käisid mul eile abiks kui pitsat tegin. Neile hakkas see vist nii meeldima, et teevad tänagi” sõnab noorsootöötaja Egle Hänilane, kes päevast päeva noortega koos on. Jättes poisid kokakunstiga kahekesi, juhatatakse mind edasi suurde, värviliste seintega avarasse ruumi.

Pehmed toolid, värvilised seinad ja mõnus õhkkond on just täpselt õige üheks mõttetööks. Juhendaja Tiina Aidniku abil teevad kolm noort aktiivset neiut noortekeskuses õpilasfirmade ringi. Kohtungi kolme aktivistist neiuga. Helbe-Laura Nikitkina, kes saabub tuppa koos isetehtud õunakoogitaldrikuga, on Ironic Genius´s Home-nimelise minifirma tegevjuht. Teda saadavad Kadri Mustjõgi, kes tegeleb finants-ning personaliküsimustega ning Patricia Katarina Koidu, kelle töövaldkonnaks on müümine, turundamine ja tootmine. Kolm 9. klassi õpilast just nõnda oma vaba aega veedavadki – kaks korda nädalas Nõo Noortekeskuses oma minifirmat arendades.

Mismoodi aga minfirma alguse sai? Tegevjuht Helbe-Laura ütleb, et idee tuli täiesti juhuslikult Tallinnat külastades. “Võib öelda küll, et mõte tuli täiesti lambist, tundus, et poed ei müü üldse neoonvärvides riideid, või kui müüvad, siis lähevad need kui soojad saiad, või alati need ei sobigi, seega võtsin Kadri ja Patricia kampa ning mõtlesime, et proovime ise ja nii see alguse saigi.” Ironic Genius´s Home tegeleb T-särkide disainimisega. Kuid mitte niisama: peale kirjutatakse irooniliselt humoorikas tekst ning särgid ise tehakse võimalikult neoonsetes värvides. “Sellega on tegelikult päris jama – värvi Eestis ei müüda, vaid Ameerikas, kuid tollimaks on nii kõrge, et alla 700 krooni värvipurki kätte ei saa” on tüdrukud nõutud. Aga mõte jääb siiski südametesse. Oma firma ülalpidamiseks ja algkapitali kogumiseks on tüdrukud korraldanud aktsiamüügi. “Näete, ainult kaks 10kroonist aktsiat ongi järel!” on tüdrukud rõõmsad ning Eglele need kaks ka maha müüakse, “ta ütles, et ostab meilt neid kindlasti!” sõnavad tüdrukud ja seletavad, et peamiselt on aktsiad maha müünud sõpradele, perekonnale ning ka õpetajatele. “Õpetajatele tuli küll pikalt seletada, millega me tegeleme, et nad ostaks, kuid peab tõdema, et nad on väga toetavad!” Algkapital aktsiate müügi näol on nüüd olemas ning noored tegijad saavad oma firmat edasi arendada. Kuid milliseid takistusi kogu selle aja jooksul on ületatud? “Probleemideks on kindlasti materjal ja värvid, need on päris kallid, seega ei ole neid niisama kerge soetada” vastavad tüdrukud, kuid siiski pead norgu ei lase. Ka euro tulek neid ei morjenda, leitakse hoopis, et võib-olla läheb midagi paremaks, kuigi Patricia arvab, et jutt välisinvestoritest Eestis tõele ei vasta:”Miks peaks nüüd tahtma kõik Eestisse investeerida kui seda enne pole tahetud?” tekib küsimus, millele vastust otsides võtab maad suurem arutelugi. Kadri leiab aga, et tema elus midagi ei muutugi, “Mul on üsna ükskõik, kas euro tuleb või mitte” sõnab ta. Kuigi koos ollakse ühel nõul, et kroon on eestlastele oma ja ilus ja selle lahkumine on siiski kurb. Oma firmale aga euro tulekust ohtu siiski ei nähta, pigem natuke tüütut rahas ümberarvestamist.

Peale minifirma tegelevad tüdrukud ka laulmise, karjäärimeeskonnas osalemise ning löövad aktiivselt kaasa ka muudes kooliüritustes. Aga mis saab pärast 9nda klassi lõppu? Patricia ja Kadri on kindlad, et lähevad Tartusse õppima sealsete suurte võimaluste pärast, Helbe-Laura aga tahab Nõo Gümnaasiumisse edasi jääda. Patricia isegi avaldab, et mõtleb merebioloogia õppimise peale. “Mis asi see veel on?” küsib Helbe-Laura segadusse sattudes, “Noh, meri ja kogu see jubedus, mis seal põhjas on!” teeb Kadri asjad konkreetselt selgeks.

Edasi vajuvad tüdrukud aga töö rüppe, sest Tartus toimuvale õpilasfirmade laadale minek kujuneb prioriteediks. Tüdrukud näitavad ka hinnakirju ning tõesti, hinnad on täiesti mõistlikud – särgi hinnad jäävad 79 ja 135 krooni vahele, seega hingehinda neiud nende eest ei nõua ning särke on igas suuruses, seega on kõigile midagi.

Kui tüdrukud on töösse süvenenud, uurin, mille toredaga on vahepeal noormehed hakkama saanud. Pitsa on juba ahjus ning räägitakse niisama juttu. Egle aga istub igaksjuhuks kõrval ning valvab, et poisid minifirma tegijaid segama ei läheks. “Vahepeal on neil seal igasugused salajutud ja eks poisid tahavad neid ikka kuulda,” muigab Egle ning jälgib noorte tegemisi pealt. Egle peab üldse noori Nõos toredateks ning teotahtelisteks. Keskmiselt käib keskuses 10 noort, talvel rohkem, soojemate ilmade puhul vähem, kuid tegevust jätkub alati ning koos saadakse kõigega hakkama. Seega, kel huvi minifirma tegemise vastu, pits a küpsetamise vastu või lihtsalt otsib head seltskonda, siis Nõo Noortekeskus on igati õige valik!

Ironic Genius´s Home´i tegemistest saad ülevaate ka SIIT, samuti saab endale ülilahedaid särke tellida!