Sa oled Tähe Noorteklubi külastajatele tuntud kui noorsootöötaja ja väga hea sõber-mängukaaslane. Sul on aga palju rohkem kohustusi ja ülesandeid ka väljaspool noortekeskust. Millega Sa veel tegeled?

Minu pikaaegseks suureks hobiks on Halley noorteklubi. Korraldame Tartus Atlantises juba palju-palju aastaid noortepidusid ja koolitame DJ-sid, õhtujuhte, ajakirjanikke ja fotograafe, hetkel käivad ka tantsutrennid, kus õpetatakse tectonic ja vahepeal toimuvad meil ka sporditegevused, laagrid, väljasõidud jms. Saime just nüüd novembris 26-aastaseks ja kuigi me pole järjepidevalt silmapaistvad uudsete ideede ja tegemistega oleme siiski koguaeg olemas olnud ja loodetavasti jääme veel kauaks Tartu noorte südametesse.  Lisaks Halleyle tegelen natukene tantsimisega ning olen DPS raadio saate Naistekas üks saatejuhtidest. Lapsest peale olen veel ka orienteerumisega tegelenud, hetkel ise aktiivselt ei osale võistlustel, küll aga korraldan Tartu orienteerumisneljapäevakuid.

Mis on nendest tegevustest esimesel kohal?

Neist asjadest on Halley noorteklubi esikohal, sest sealt olen ma välja kasvanud ja see andis tõuke sellele, et läksin noorsootööd õppima ja et minust nüüdseks on selle ameti esindaja saanud. See on mu elu väga palju muutunud.

Kui suurt rolli mängib Sinu elus Tähe Noorteklubi ja kuidas Sa sinna sattusid?

Tähekaga olin kokku puutunud vähemal määral juba ikka mitu-mitu aastat tagasi, projektide ja koostöö raames. Sel suvel aga olin rohkem seotud noorteetendusega “SEKS” ja sel ajal sain ka teada, et Tähekasse vajatakse üht noorsootöötajat juurde. Mul õnnestus see töökoht endale saada ja olen sellega väga rahul. Kuigi olen Tähekas uus, ei ole ma algusest peale end väga uuena tundunud. Tähe noorteklubi on nii soe ja kodune ja kõik uued võetakse kiiresti omaks.

Missugune oleks Sinu elu, kui Sa poleks praegu Tähekas?

Ma vist oleks siis töötu…seega suhteliselt kurb elu oleks.

Kujutle, et saaksid ühe päeva nähtamatu olla ning kirjelda oma päeva.

Ma olen tegelikult üsna uudishimulik, kuigi enam-jaolt suudan seda kontrollida. Aga sel päeval, kui ma nähtamatu oleks, ma end küll vaos ei hoiaks ja luuraks igasuguseid põnevaid inimesi ja uuriks nende tegemisi. Niisama kedagi jälgida oleks ilmselt tüütu, nii et sel luuramisel peaks ikka veel mingi kasutegur olema, näiteks ma võiksin selle käigus midagi juurde õppida.

Iga väike poiss/tüdruk unistab millestki. Väikesed lapsed teavad juba üsna kindlalt, kelleks nad saada tahavad. Kuidas Sina oma elu ette kujutasid?

Kui ma õigesti mäletan, siis ma tahtsin saada poemüüjaks või õpetajaks. Need olid ilmselt sellepärast valitud, et kokkupuude oli olemas. Elasin lapsepõlves poe kõrval ja ema oli kunagi õpetaja. Kui aga nalja rääkida, siis teadsin juba enne kolmeseks saamist, et minust saab võitja. Ema siiani naerab, kuidas ma kunagi ühe võistluse autasustamist läbi ei lubanud viia, kuna kohe, kui plats vabanes olin ma uuesti ja uuesti esikoha pjedestaalile roninud. Praegu võin öelda, et ma tunnengi end võitjana. Iga väike kordaminek on võit!

Kui Sa saaksid 1000 000 krooni, siis kuidas Sa seda kasutaksid, kui ainsaks tingimuseks oleks see, et sentigi enda peale kulutada ei tohi?

Kindlasti jagaksin ma selle summa nende inimeste vahel, kes on minu jaoks tähtsad, pereliikmete ja heade sõprade vahel. Olen koguaeg mõelnud, et kui mul oleks rahaülejääke teeksin ma fondi, kust noorsootöö tegijad raha saaksid taotleda, nii et ka see oleks üks asi, kuhu raha paigutaksin.

Mida Sa pead oma kõige paremaks omaduseks?

Reaalsustaju, tõsi vahest ei lase see mul fantaseerida ja mõelda suurelt, aga üldiselt on see siiski kasuks tulnud. See ei tähenda, et ma kriitilistes olukordades pead ei või kaotada, kuid see omadus päästab mind tavaliselt rumalatest situatsioonidest. Kahjuks aga ka õnneks toon ma sellega aeg-ajalt ka teisi maa peale.

Kirjuta oma õnne valem.

Leia igas asjas positiivset! Ka negatiivsetest asjadest võib seda leida.